See tähendab seda, et alumised puust liiprid on mõnest kohast ikka täiesti ära mädand ja relsid suuresti kõverad kui kuradid. Eriti annab see tunda, kui venida sitsist malevasse või vastupidi. Vahepealne lõik on päris pikk ja seal saaks kiirust arendada 100km/h vabalt, aga sellise kiikumise juures on ilmselge, et tramm viskaks end teelt üsna ruttu maha.
Ei ole ju väga keeruline iga aasta teha paar kilomeetrit betoonile, st betoonliiprid, sest betoon armatuuri valamisest pole mingit kasu olnud. Suht lühikese aja jooksul laguneb see ikkagi.
Samuti ei tea trammipargi insenerid, et relsse ei keevitata kokku. Vahe peab olema vahel. On ilmselge, et soojusnähtust ikka ei taltsuta.
http://www.seismicity.segs.uwa.edu.au/seismicity/?f=22978
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment